TMT ajaloost

Kuidas kõik alguse sai
 
25.märtsil 1865. aastal rentis vasksepp Franz Krull Narvas tolle aja kohta hästi sisustatud vasksepa töökoja - puumaja viie toa, kahe köögi ja kolme keldriga ning aia ja mitme kõrvalhoonega. Võttes abiks paar töömeest hakkas ta valmistama mitmesuguseid seadmeid suhkru-, viina-, õlle-, kohvi- ja muudele vabrikutele ning farmaatsialaboratooriumidele. Järgmise viie aasta jooksul peamiselt Peterburi, Novgorodi, Pihkva, Olonetsi ja Eestimaa viinavabrikutele müüdud seadmete pealt saadud tulu võimaldas Krullil lõpuks töökoja ära osta. Krulli tegi kuulsaks kogu Venemaal 1870. aastal ehitatud esimese moodsa viinadestilleerimise aparaadiga, mis oli suurema tootlikkusega, ökonoomsem ja puhtamat viina ajav.


Laienemine

1875. aastal müüs Krull Narva töökoja maha ning ostis Tallinnas Paldiski maanteele maatüki, kuhu rajas väikese tehase ning võttis tööle 14 inimest.
Peale vana Krulli surma 1899. aastal ehitasid tema pojad TMT praegusele asukohale Kopli tänavas suure moodsa tehase 12 avara tootmishoone, kontori ja elumajaga. 1901. aastal oli töötajaid juba 250.


Peamised tooteartiklid

1905 hakati esimesena Venemaal tootma külmutusseadmeid, mida müüdi riiklikele ettevõtetele, sõja- ja kaubalaevadele ning kindlustele. Samuti valmistati aurukatlaid, pumpasid ja puidutöötlemisseadmeid.
1920ndatel, seoses Eesti iseseisvumisega, hakati lisaks valmistama mitmesuguseid laiatarbekaupu: malmist pliidirõngaid, siibreid, ahjuuksi, malmpadasid, pingijalgu, hauariste jne. Samuti hakati tootma põllumajandusmasinaid: viljasorteerijaid, atru, heinajahumasinaid, loorehasid, vedruvankreid, kartulivõtumasinaid, loomatoidu aurutajaid, turbamasinaid ja meiereide katlaid.
Nii Eestis kui ka Moskvas toimunud näitustel saadi palju auhindu, s.h. malmvalu ning metallitööde kogu eest kõrgeim autasu – Grand Prix.
1929-1940 valmistati suuri aurukatlaid Eesti elektrijaamadele, keskküttekatlaid nii tööstustele kui ka elumajadele, teerulle, killustiku sorteerijaid, laia- ja kitsarööpmelisi vedureid, mootorvedureid, sisseseadeid põlevkivitööstusele ja Tallinna sadama külmhoonele. Tellimusi tuli ka Indiast, Iraanist, Inglismaalt, Jugoslaaviast, Rumeeniast ja Bulgaariast.


Venemaa koosseisus

1941 tehas evakueeriti: kogu sisseseade, 357 töölist, 153 raudteeplatvormi ja 6 reisivagunit. Sihtkohaks oli määratud Kuibõšev. Üks ešelon suunati Jegorjevški linna Moskva oblastis, viimane ešelon lahkus Tallinnast 7. juulil 1941, sõitis läbi Kuibõsevi Kiseljovski linna Altai krais. Seadmed viidi linna kaevanduse remonditöökodadesse. Hiljem ehitati uus tehas, kus hakati toodangut andma 1942, kuigi remonttööd moodustasid esialgu 50% üldtöömahust.
Kuna tehas oli unikaalse profiiliga terves endises Nõukogude Liidus, siis viidi ta üle üleliidulisse alluvusse – 5. juunil 1945 nimetati Riiklikuks liidutehaseks Nr 9. 1949 läks tehas endise NSVL-i Naftatööstuse ministeeriumi süsteemi nimega Tallinna Masinatehas.
1945-1963 tootis tehas põlevkivi- ja gaasitööstusele ning naftaümbertöötlemisettevõtetele mitmesuguseid seameid ja mehhanisme: ventilaatoreid, tsentrifugaalpumpi, parafiinivalmistamise masinaid, autotsisterne, transportööre, elevaatoreid, naftapuurtorne, mida müüdi Ažerbaidžaani, Albaaniasse, Rumeeniasse, Hiinasse. Toodeti ka vagunelamuid ning piimatööstusele spetsiaalseid aurukatlaid ning isegi ultraheliseadmeid ja unikaalseid seadmeid Teaduste Akadeemia tellimusel. 1963 alustati esimestena endises NSVL-s õhkjahutite tootmist, mille nomenklatuur pidevalt laienes. TMT (tollal Lauristini nim. Tallinna Masinatehas) oli kogu endises NSVL-s tuntud kõrge kvaliteediga toodete poolest.


Peale iseseisvumist

1993. aastal ettevõte erastati ning elas läbi sügava langusperioodi. 1990ndate aastate lõpus kahanes idaturgude osa märkimisväärselt Venemaa 1997. aasta majanduskriisi tõttu. Otsiti võimalusi müüa toodangut kodumaale ning tegeleti kaevuluukide, soome sauna ahjude, metallkonstruktsioonide, aiaväravate, mahutite ning isegi puidust aiapinkide valmistamisega. Alates 2000. aasta lõpust alustas ettevõtte kaasajastamiseks radikaalsete muudatustega. TMT keskendus jälle õhkjahutite tootmisele ning suurematele valu-tellimustele.